EE

Tekita “koosmõtlemise ruum”

keskkond, kus on turvaline avada sisimas omaksvõetud tõdesid, olla uudishimulik ning innustunud õppur ning uurida teiste tõdesid.

Ole innustunud õppija

selline suhtumine lubab meil olla siiralt uudishimulik ning jätta kõrvale kultuuriga sissekasvanud “ma-tean” hoiakud. Zen õpetaja Shunryu Suzuki sõnastas selle mõtte nii: “Algaja arvab, et meil on palju võimalusi; asjatundja teab, et neid on vähe”.

Tingimatu austus

ma tean, et teine inimene väärib austust. Austus on olemuselt aktiivsem kui tolerants: see on määr, mil olen suuteline nägema maailma teise inimese silmade läbi.

Avatus

toon endaga kaasa avatuse uutele ideedele, uutele nägemustele. Olen nõus vaidlustama endasse juurdunud tavasid, eelarvamusi ja uskumusi.

Räägi südamest

räägin sellest, mis mulle tõeliselt huvi pakub, sellest, mis on mulle tõeliselt tähtis. Ma ei räägi seetõttu, et tahaksin välja paista, teoreetitseda või kõnet pidada. Olen kasin sõnadega.

Kuula tähelepanelikult

kuulan teist inimest jäägitu huvi ja empaatiaga ning avatult, mis lubab tal usalduslikult oma ainulaadset maailma avada.

Räägi aeglaselt

dialoogis on meil võimalus teadvustada, kust pärinevad meie automaatsed, spontaansed ning emotsionaalsed reageeringud. Ilma kommunikatsiooniprotsessi aeglustamata pole selline transformatsioon eriti võimalik.

Ära rutta oletuste ja asjadega, mida arvad kindlalt teadvat

meie uskumuste, oletuste ning tõlgenduste erinevused põhjustavad lõputuid vääritimõistmisi ja konflikte. Dialoogis harjutame, kuidas teadvustada oma oletusi ja hinnanguid, peatades nad hetkeks, et neid jälgida ja mõista.

Ole uudishimulik ja uuri

loobun ”ma-tean” suhtumisest ning kujundan tõelise huvi asjade vastu, mida ma veel ei tea. Olen uudishimulik, teadlik ning alandlik: ”ma ei tea ning olen huvitatud teada saamisest”.

Lepi erinevuste paradoksiga

oskan üha enam elada uute väljakutsete seisundis, kus õige võib olla nii ”see” kui ”too”. Ma ei rakenda survet üheski olukorras ega ühegi inimese suhtes, sundides teda oma maailmapildiga nõustuma.

Jälgi seda, kes jälgib

minust saab omaenda kuulamise ja rääkimise jälgija, ning selles protsessis mu väljakujunenud arusaamad pehmenevad ning teisenevad. ”Jälgitud mõte muutub” – David Bohm